Internet on fantastiline allikas. Paljud meist kasutavad seda iga päev erinevatel eesmärkidel. Enamikul inimestest on vähemalt üks e-posti konto, mida me kasutame perekonna ja sõpradega üle maailma suhtlemiseks. Tänu digitaalkaamerate ja kaameratelefonide levikule saame nüüd hiireklikiga fotosid saata. MP3-seadmed muutuvad üha populaarsemaks ja me saame hõlpsasti laule alla laadida, et neid nendega kuulata. Kõik see on fantastiline ja internet on kiiresti muutumas meie igapäevaelu lahutamatuks osaks.
Kahjuks on interneti üha kasvaval kasutamisel ka üks puudus. See on viiruste ja muude nn pahavara vormide levik. Algselt keskendusid internetihäkkerid valitsuse ja kaubanduslikud veebisaidid. Nende rünnakud olid suunatud ettevõtete vastu. Enamik häkkeritest pidas seda väljakutseks. Kuid üha enam kipuvad need rünnakud mõjutama ka eraisikute arvutikasutajaid. Viiruse tekitatud kahju ulatus varieerub, kuid on mitmeid lihtsaid samme, mida igaüks saab võtta oma internetiturvalisuse parandamiseks.
Esimene samm arvuti viirusvabana hoidmiseks on veenduda, et teil on paigaldatud ajakohane viirusetõrjetarkvara. Sa peaksid regulaarselt kontrollima oma tarkvara uuendusi ja skaneerima kogu oma arvutit viiruste suhtes. On olemas mitmesuguseid odavaid ja tasuta viirusetõrje tarkvarapakette, mis pakuvad head turvalisust. Neid saate leida, kui otsite otsingumootorist tasuta (või tasulist) viirusetõrjetarkvara.
Järgmine samm veebiturvalisuse säilitamisel on olla äärmiselt ettevaatlik failide avamisel või allalaadimisel. Viirused levivad peamiselt e-posti manuste kaudu. Tõeline oht tekib siis, kui te avate manuse, ilma et see oleks teie arvutis või postkastis. Kahjuks ei tundu viirusega nakatunud manuse avamisel esialgu, et midagi oleks juhtunud. Kahjustuse eest vastutab manuses aktiveeritud programm. Kui te ei tunne ja ei usalda manuse saatjat, peaksite e-kirja kustutama.