Saksamaa taasühinemine on üks ainulaadseid sündmusi maailma ajaloos. Külma sõja ajal oli riik ja selle pealinn jagatud kaheks. Ja ometi oli seekord maailmaajaloo õnnelik käsi. Ühinemine tagas Saksamaa taasühinemise. Liitvabariigi pealinnaks sai - kuidas saakski teisiti olla - taas Berliin. Berliinis on selle taasühinemise eriline ajalugu veel tänapäevalgi jälgitav.
Paljud inimesed üle kogu maailma seostavad Saksamaad eelkõige Berliini ja müüriga. Asjaolu, et müür lammutati, liigutas paljusid inimesi pisarateni. Inimesed üle kogu maailma rõõmustavad linna taasühinemise üle. Samal ajal tunnustavad inimesed riigi erilist poliitilist saavutust. Kahe erineva riigiosa ühendamine ei olnud lihtne. Mõnes valdkonnas on ka praegu veel märkimisväärseid erinevusi. Kuid riik tegi selge poliitilise tahteavalduse, et tuua Ida ja Lääs kokku. See tahe on suurte pingutustega ellu viidud. Isegi kui tee selle eesmärgini ei olnud lihtne, on riik sellegipoolest seda teed kindlalt läbinud. Idapoolne areng ja teatud õiguste vastuvõtmine läänes olid samuti osa sellest taasühinemisest. Tänaseni on mõnedel vanematel inimestel teatud liidumaades ikka veel reservatsioone Ida või Lääne suhtes.
Enamiku noorte meelest on Ida ja Lääs aga üha enam kokku kasvanud. Tänapäeva teismelised ei tee vahet Ida- ja Lääne-Berliinil. Mõlemad osad on võrdselt hipid. Igaüks, kes kolib Berliini, tahab taskukohast korterit. Mõned endised idapoolsed linnaosad pakuvad siin häid võimalusi. Ka paljud vanemad inimesed Saksamaal on taasühinemise tulemuse üle õnnelikud. Neil on selleks head põhjused. On lihtsalt võimatu ette kujutada, mis oleks juhtunud, kui taasühinemise asemel oleks tänase liiduvabariigi territooriumil toimunud relvastatud konflikt. Külma sõja aegne varutud relvaarsenal oleks võinud siin vallanduda kuumas sõjalises konfliktis, mis oleks maksnud palju inimelusid. Kõigile raskustele vaatamata on Saksamaa rahumeelne taasühinemine eriti õnnelik hetk Saksamaa ajaloos. Taasühinemine on väga oluline ka rahumeelse kooseksisteerimise jaoks Euroopas.
Taasühinenud riigina kannab Saksamaa omakorda erilist poliitilist vastutust. Ta võtab endale vastutuse avatud Euroopa eest ilma sõjaliste konfliktideta. Asjaolu, et riik sai kingituseks rahumeelse taasühinemise, muudab ta vastutavaks sellise poliitika eest, mis toetab avatud Euroopat. See on üks põhjusi, miks kõik Saksa kantslerid alates taasühinemisest on võidelnud rahumeelse Euroopa ja erilise Euroopa idee kujundamise eest. Seda tehes on nad näidanud tugevat teadlikkust riigi ajaloost. Me peame olema ajaloole tänulikud taasühinemise eest, nagu me peaksime toetama seda pühendumist ühisele Euroopale ja rahumeelsele globaalsele ühiskonnale.
Asjaolu, et Saksamaa täidab seda vastutust sel viisil ja mitte muul viisil, on oluline ajalooline fakt, millel on ülemaailmne tähtsus. Paljude Euroopa riikide riigipead on tänulikud riigile, kes rajas kaks maailmasõda.