Saksamaa ei ole ainult jalgpall ja klubid, autod ja õlu. Seda riiki iseloomustavad ka kodanikualgatused. Sakslastel on eriline kalduvus kodanikuaktiivsusele. Selle on nad omandanud ajalooliselt. 1960ndatel toimus kultuuriline ärkamine koos igasuguste protestiliikumistega. Üliõpilaste protestidele järgnes naisliikumine, mis võitles naiskodanike õiguste eest. Sellele järgnesid rahuliikumine ja algatused tuumaenergia vastu. Lõpuks tekkis keskkonnaliikumine, millest loodi eraldi erakond: rohelised. Paljud inimesed võitlesid oma liikumisega ka lesbide, geide ja interseksuaalide õiguste eest.
Ikka ja jälle läksid inimesed tänavatele ja esitasid olulisi nõudmisi. Tekkis uus arutelukultuur, sest lisaks poliitikutele võtsid sõna ka tavakodanikud. Poliitikud ei saanud suurte meeleavalduste nõudmisi lihtsalt ignoreerida. Sakslased mõistavad, et ka avalik esinemine võib avaldada mõju. Seepärast jätkavad nad tänaseni ise teadlikult kampaaniat oma murede eest. Inimesed ei ole aktiivsed mitte ainult kõrgeimal tasandil. Kodanikualgatused tekivad ikka ja jälle ka väikelinnades. Kodanikualgatuste või petitsioonide asutamine ja toetamine näib olevat populaarne hobi, kohe pärast klubide pidamist. See on hea asi.
Ühest küljest elavdab see poliitilist arutelu ja julgustab inimesi ise sõna võtma. Teisest küljest on sellised tegevused aidanud kaasa ka oluliste küsimuste arutamisele. Kodanikuühiskonna kaasamine on tekitanud ühiskonnas palju vaidlusi. Iga arutelu lõpus on aga alati langetatud tasakaalustatud otsus. Samuti paneb kaasamine inimesi mõistma, et poliitikat saab ka muuta. Seega on kaasamine üks elujõulise demokraatia olulisemaid aluseid. Kui üksikuid vaidlusi ei otsustata oma arvamuse kasuks, saavad inimesed sellega leppida. Kui aga otsuseid tehakse lihtsalt üle nende peade, ohustab see demokraatiat. Just sel põhjusel on paljude kodanikualgatuste loomine aidanud kaasa demokraatia tugevdamisele.
Meeleavaldused pakkusid olulise areeni, kus saab pidada poliitilist arutelu ühiskonnas valitsevate vastuolude üle. Kodanikualgatus pakub eelkõige noortele ka hea võimaluse tuua oma mured ühiskondlikku arutellu. Noored on alati olnud kaasatud oluliste arutelude algatamisse iga uue ühiskondliku pöördumise puhul. Reeglina aga loovad suuremad algatused sillad põlvkondade vahel. Nad teevad selgeks, et konkreetne probleem puudutab kõiki ja sellega tuleb tegeleda. Te peate lihtsalt hindama seda riiki selle paljude kodanikualgatuste ja petitsioonide eest.
Need on osa Saksamaa elavast arutelukultuurist. Ja see arutelukultuur on ka see, mis iseloomustab seda riiki. Seal, kus inimesed on avalikult vaielnud, leiavad nad pärast seda üksteist jälle üles. See ei ole ilmne mitte ainult väikeses mastaabis, vaid ka ühiskonnas tervikuna. Saksamaa kodanikuühiskond pakub platvormi nii poliitiliseks aruteluks kui ka kokkutulekuks.