Saksa ülikoolidel on ka hea maine kogu maailmas. Heidelbergiga on Saksamaal üks vanimaid ülikoole. Lisaks sellele ei ole kuskil mujal maailmas nii tugev üldülikooli eriprintsiip kui Saksamaal. Kui teistes riikides spetsialiseeruvad ülikoolid sageli tugevalt üksikutele erialadele, siis traditsioonilised Saksa ülikoolid peavad oluliseks kõigi teadusvaldkondade esindatust. Selle eelis on selge. Erinevad alamdistsipliinid astuvad omavahel ka viljakatesse aruteludesse.
Nii käivitatakse eriti uuenduslikke uurimisprojekte interdistsiplinaarses dialoogis. Kuid terviklik ülikool pakub üliõpilastele ka ulatuslikumaid võimalusi. Nad saavad õppida laia valikut erinevaid ainevaldkondi ja leida õige tee oma teaduskarjääri jaoks. Kui see õnnestub, võib silmapiiril olla professori ametikoht. Igaüks, kes saab Saksamaal professoriks, on näidanud tõelisi omadusi.
Võrreldes teiste riikidega on selle eesmärgi saavutamisel palju erinevaid takistusi. Professorite ametikohti on suhteliselt vähe. See tähendab ka seda, et professorid naudivad väga erilist tunnustust. Siiski ei ole kõik, kes on saanud professoriks, tõmbunud intellektuaalsesse elevandiluutorni. Paljud professorid esinevad ka televisioonis või kommenteerivad teatud arutelusid meedias. Tänu paljudele ülikoolidele on riigis ka terve hulk kriitilisi intellektuaale, kes võtavad sõna olulistel teemadel. See võimaldab kriitilist arutelu.
See on oluline panus ühiskonnale ka teaduslikust vaatenurgast. Teadusuuringuid toetatakse suure hulga rahaliste vahenditega. Saksamaa tippülikoolid on seetõttu korduvalt saavutanud olulistes valdkondades silmapaistvaid tulemusi. Üks või kaks Nobeli preemiat on ka Saksa teadlastele omistatud. Saksa teadlaste ja Saksa ülikoolide erilised teadussaavutused on midagi, mille üle uhkust tunda. Vanade ülikoolidega linnad on tavaliselt täis intellektuaalset aktiivsust. Avalikel kongressidel ja muudel ülikoolide üritustel saavad ka tavakodanikud selles vaimus kaasa elada. Selle võimaluse eest peab Saksamaad lihtsalt armastama.
Vanade traditsiooniliste ülikoolide intellektuaalset loovust iseloomustab väga eriline aura. See paelub teadlasi kogu maailmas. Paljud tulevad Saksamaale konverentsidele ja teadusprojektidele. Riikide vahel toimub elav vahetus. Selle põhjuseks on see, et Saksa akadeemiline süsteem on alati olnud eriti avatud. See ei erista end teistest riikidest. Ülikooli idee põhineb põhimõtteliselt rahvusvahelisel vahetusel eri riikide õppejõudude vahel. Seda vahetust edendab Saksa akadeemiline süsteem igal võimalusel. Erinevalt näiteks anglosaksi riikidest ei ole Saksamaal õppemaksu või on see oluliselt madalam.
Õpilasi tuleks julgustada vaatama oma riigi piiridest kaugemale. Vahetussemestrit mõnes välismaa ülikoolis toetatakse konkreetselt. Samuti kutsuvad ülikoolid regulaarselt teiste riikide olulisi teadlasi stipendiumiga Saksamaale. Saksamaa ei tee juba ammu koostööd oma tähtsamate partneritega mitte ainult kallite tehniliste uuenduste, näiteks kosmosevaldkonnas. Ka humanitaarteaduste valdkonnas on paljude riikide teadlaste meeskonnad ühiselt välja andnud mitmeid olulisi publikatsioone.